“Teeme ära 2013″ raames Tartu Kodutute Loomade Varjupaigas

4. mail toimusid kolmandad üle-eestilised „Teeme ära!“ talgud. Selle raames käisid 3 Tartu Loodusmaja Matkaringi ja 3 Geoloogia ja Keskkonna huviringi õpilast ning nende õpetaja Tartu Kodutute Loomade Varjupaigas heakorratöödel. Et Tartu Kodutute Loomade Varjupaika on üsna keeruline üles leida, oli ka meie grupis inimesi, kellel kohale jõudmisega raskusi tekkis.

Kui kõik, kes olid lubanud tulla, ka lõpuks kohale olid jõudnud, toimus esialgne instrueerimine ning tööülesannete jagamine. Töid, mis tegemist ja abikäsi ootasid, oli mitmeid. Kõik mehed värvati raskeid kuute liigutama, et kuutide alused ja ümbrused korda saaks. Naised rakendati ilumeelt nõudvatele töödele: riisumine, ruumide pesemine ja lillepeenarde korrastamine. Talguliste abil said täielikult likvideeritud ka Varjupaiga põlengu, mis oli aset leidnud mõned kuud tagasi, tagajärjed.

Varjupaigas oli üsna raske tööle keskenduda, sest koerad olid lihtsalt nii nunnud. Kõik koerad otsisid ja ootasid tähelepanu ning pean mainima, et nad kõik olid ka äärmiselt sõbralikud ja iga silituse ning tähelepanuavalduse eest, olid nad väga tänulikud.

Koeri silitades ja tööd tehes, liikus aeg väga kiiresti edasi. Märkamatult oli käes lõuna. Talgulised said korraliku lõunasöögi, et jaks ei raugeks. Peale lõunat „rügasimegi“ edasi. Ilm aina soojenes. Lõuna paiku lasti õueaedikutesse ka kutsikad. Neli suuremat kutsikat olid just hammaste tuleku vanuses ning talgulistele, kes soovisid,  avanes suurepärane võimalus asendada kutsikatele närimislelusid

Hoogsalt tööd tehes ,möödus märkamatult ka pealelõuna. Kuidagi ootamatult oli käes aeg, et teha lemmikutele veel viimased paid ja jätta hüvasti leitud kahe-ja neljajalgsete sõpradega.

Kodus märkas ilmselt nii mõnigi talguline oma päevatöö boonusena omandatud kena jumet, olgu see siis terve päeva paistnud päikesest või päeva jooksul korjatud söetükkidest.

Kirjutise autor on Tartu Loodusmaja matkaringi õpilane Lembi Kaasik. Piltide autor on Tartu Loodusmaja geoloogia ja keskkonna huviringi õpilane Katrin Kello. Tegime ära!

Geoloogiline retk Vasalemma

Neljapäeval 9.mail käisid Tartu Loodusmaja geoloogia ja keskkonna huviringi õpilased ja õpetaja koos teiste Tartu linna-ja maakonnakoolidega Tartu Ülikooli Geoloogiamuuseumi poolt korraldatud geoloogilisel retkel. Retke eesmärk oli Ordoviitsiumi vanusega maailma varaseimad riffmoodustiste tutvumine Vasalemma Nordkalk karjääris.

Hakkasime varakult sõitma. Lõunaks olime jõudnud Vasalemma, kus meid võttis vastu karjääri töötaja. Ta rääkis meile
milleks lupja kasutatakse ning kuidas seda toodetakse. Enne kivististe otsima minekut, räägiti meile ohutusnõuetest, mis olid eriti karmid, sest tegemist oli töötava karjääriga – seetõttu kandsime helkuriveste ja kiivreid, sest karjääri paljandite ääres oli ka varisemisoht, kuhu äärde meid ei lubatud.
Panime kiivrid pähe, vestid selga, võtsime haamrid ning hakkasime kivimeid uurima. Leidsime erinevaid sammalloomi ja okasnahkseid.

Olime olnud karjääris umbes tunnikese, kui juba bussi tagasi läksime. See karjäärisolemine oli väsitav, kuna õues oli jube palav ja väga päikseline aga õhus oli tunda, et õhtul hakkab äikesevihma sadama, sest ilm oli väga lämbe aga õnneks oli tõusnud tuul, mis leevendas olukorda mõnusaks.

Edasi suundusime Tallinn-Tartu maantee juures paiknevale krossirajale. Krossirada asus järve ääres, metsa sees, mis oli täitunud veega, mille tõttu oli temast kujunenud välja väga kena karjäärijärv. Võtsime bussist söögid ja tegime kaljul väikse pikniku. Kuna tuul oli kõva, lendas osa sööki minema nii võileibade kui ka teki pealt.

Viimaseks külastasime Ämma- ja Äiaauku. Paar nädalat tagasi käisime seal samas kohas. Praegu on vesi langenud mitu meetrit võrreldes eelmise korraga. Hüppasime taas bussi ning kodutee võis alata. Samuti oli see õppeaasta viimane geoloogiline retk, mis on kurb, sest meile see meeldis väga.

Kirjutuse autorid on õpilane Katrin Kello ja õpetaja Ott Maidre Tartu Loodusmaja geoloogia ja keskkonna huviringis. Piltide autor on õpilane Katrin Kello. Samuti suured tänud Tartu Ülikooli Geoloogiamuuseumile korraldamise eest.

 

Silmaringi tuulelohe päev

8. mail tulid Tartu Loodusmajja kolm  tüdrukut : Tuuli, Elo ja Airiin. Nende õpetaja Kati oli valinud selleks tunniks väga toreda teema: tuulelohede valmistamise.

Valmistasime lohesid kilekottidest, grillvarrastest ja videokasseti lintidest. Alguses tundus see veidi raske, aga kui juba sai lennunööri külge, oli lõbu laialt. Kui tuulelohed valmis said, läksime neid õue lennutama. Läksime üle jõe Oeconomicumi ette endale ja rahvale rõõmu tegema.

Vahendas Silmaringi õpilane Airiin Ling

Maa päeva konverents 2013

22. aprillil tähistati Tartu Loodusmajas Maa päeva juba 18. korda õpilaskonverentsiga „Meie elukeskkond”. Maa päeva konverentsidel on aastate jooksul esinenud õpilased 54 Eestimaa koolist.

Sel aastal esitasid õpilased 18 ettekannet oma keskkonnauurimustest ja loodusvaatlustest. Osalejaid oli 13 erinevast koolist. Kõige noorem esineja oli 1. klassi õpilane Ann Aotäht Sarv Miina Härma Gümnaasiumist,  kes rääkis nurmkanade vaatlustest. Ettekandeid tehti väga erinevatel teemadel. Räägiti kodutalu lambakasvatusest, Kohtla-Järve piirkonna tehismägedest, temperatuuri mõjust sinivetikate fotosünteesile, õpilaste alkoholitarbimisest, unehäiretest jpm. Vahepalaks oli loodusmaja õpilaste väike moedemonstratsioon vanadest rõivastest õmmeldud kleitidest. Konverents lõppes teaduskeskuses AHHAA keemiateatri etenduse ja keskusega tutvumisega.

Konverentsi ettekannete elektrooniline kogumik on kättesaadav: http://www.teec.ee/ET/syndmused/maa-paev/

 

Sirje Janikson

Tartu Loodusmaja koordinaator

Loodusmaja ekskursioon Põhja-Eestisse

Igal kevadel käivad loodusmaja õpilased suurvee ajal veerohkeid jugasid vaatamas.

25. aprillil nägime Tuhala karstialal „ülekeevat“ nõiakaevu, jalutasime konarlikul Kostivere karstialal mille Suurel langatusalal nägime luikesid ujumas. Edasi suundusime Jägala joale, mis näitas meile ennast täies hiilguses. Järgnes sõit Lahemaa rahvuspargi poole. Rahvuspargis ronisime muistsele Muuksi linnamäele, mis asub panganeemikul kust avaneb ilus vaada Kolga lahele. Seejärel külastasime veerikast Vasaristi joastikku ja kaunis kanjonorus voolavat Valgejõge ning Nõmmeveski juga. Enne õhtut jõudsime veel jalutada Eestimaa kõige läbipaistvama veega Äntu järvede kallastel. Oli tõeliselt kaunis kevadpäev.

Geoloogiline retk Põhja-Eesti karstialadele

25. Aprillil läksid 4 Tartu Loodumaja Geoloogia ja Keskkonna huviringi õpilast ja õpetaja Tartu maakonna ja linna koolide õpetajate ja õpilastega Tartu Ülikooli Geoloogiamuuseumi poolt korraldatud geoloogilisele retkele. Retk toimus Põhja-Eesti karstialadele.

 

Hommik oli vihmane, kuid õnneks ennelõunat hakkas päike paistma. Kõik bussis olevad inimesed vaatasid aknast välja ja imestasid, et kas tõest päike paistab.

Esimeseks peatuspaigaks oli Tuhala karstiala. Kõigepealt vaatasime seal ära Ämma- ja Äiaaugu. Tol hetkel oli see lihtsalt lund täis lohk. Augud ära vaadatud, istusime bussi ja sõitsime paarsada meetrit edasi kuulsa Sulu talu ehk Tuhala Nõiakaevu juurde, mis mõnusasti  ”üle kees”. Nõiakaevu juures kohtusime osade teiste Geoloogia huviringi õpilastega, kes olid Loodusmaja poolt korraldatud jugade retkel. Ajasime paar sõna juttu, tegime paar pilti ja läksimegi taas lahku. Sulu talu peremees tuli meiega juttu rääkima. Ta kutsus meid oma tallu, kus tutvustas vanaaegseid  tööriistu ja rääkis natuke Nõiakaevu ajaloost ning samal ajal näitas raamatust vanu pilte. Seejärel tegime Tuhalas väikse matka. Meid viidi vaatama veetõusme allikaid. Tee peale jäid ka Hobuseauk ja Karusopp. Kõige tähelepanuväärsem Tuhala karstiväljal oli võimalus jälgida karstisüsteemide järk-järgulist täitumist kevadise suurveega, mis lõi väikse ettekujutuse maa-aluste kanalite omavahelistest ühendusteedeks. Pärast retke tegime väikse lõunasöögi.

 

Hakkasime sõitma Keila joa poole. Paarkümmend kilomeetrit enne juga tegime väikse pealtuse. Läksime õue värsket õhku hingama. Kuna jalad olid bussisõidust kangeks jäänud, kõndisime natuke mööda metsaäärt. Janne otsustas maha istuda. Natukese ajapärast hüppas ta kiljudes püsti. Janne oli istunud natukene mööda suurte sipelgate pesast.

 

Jõudsime Keila joa juurde. Keila joa areng algas umbes 7000 aastat tagasi peale Antsülusjärve transgressiooni. See juga kuulab Eesti suuremate ja ilusamate jugade hulka. Veidi ülalpool juga võis paekihi pealispinnal näha sinna jääajal liustiku poolt tekitatud jääkriime. Vanade kaartide järgi on leitud, et jõgi on taganenud 11 meetrit. Juga tegi suurvee tõttu niivõrd kõva kohinat, et teist inimest on raske kuulda- see mühin oli võimas. Joa lähedal on 19. sajandil ehitatud loss. Keila joa kõrval asub Keila-Joa hüdroelektrijaam (varem Keila-Joa vesiveski). Kõndisime teiselepoole kallast. Seal oli näha juga teisest küljest. Tegime seal grupipildi ning hakkasime tagasi bussi juurde kõndima. Sellega oligi meie seiklusi täis päev läbi.

Antud postituse ja piltide autor on Tartu Loodusmaja geoloogia ja keskkonna huviringi õpilane Katrin Kello.

Õppepäev “Sitikad ja satikad”

Laupäeval, 6. aprillil 2013 toimus Sillaotsa koolis noortele loodushuvilistele õppepäev “Sitikad ja satikad”. Õppepäeva korraldasid Tartu Loodusmaja geoloogia ja keskkonna huviringi õpilased Merlin, Mirjam, Lea ja Martin ning neid juhendas endine õpetaja Eva-Liisa Orula.

Õppepäev algas tutvumismängudega. Kui olime kõigi 19 õppepäeval osalenud noorega tutvust tehtud, istusime maha ja ootasime loengut. Juhtus väike aps, sest projektori ja arvuti ühendamisega oli probleeme, kuid lõpuks saime uue ruumi, kus vajalikud seadmed olid olemas ja kõik toimis.

Entomoloog Jaan Luig pidas loengu “Putukad ja nende imeline maailm”. Ta rääkis meile oma putukahuvist lapsepõlves, Eesti ja maailma suurimatest putukatest ning matkadest, kus ta on osalenud. Jaan õpetas meile, kuidas putukaid püüda ja neid arhiveerida. Ta näitas meile ka spetsiaalseid kollektsioonikarpe, kus sees olid tema kogutud putukad. Need putukad olid põnevad ning saime ka erinevaid liike omavahel võrrelda.

Kui põnev loeng kuulatud, jagunesime kahte klassiruumi, et meisterdada pärlitest sitikaid ja satikaid. Igaüks sai valida endale meelepärased pärlid ja traadi ning siis asusime skeemi järgi meisterdama lepatriinut või kiili. Usinamad meisterdajad valmistasid ka omaloomingut ehk hakkasid katsetama muude putukate meisterdamist. See tuli neil väga hästi välja!

Pärast meisterdamist oli meil väike paus. Sel ajal tõmbasime loosi, mille käigus meid jagat nelja erinevasse rühma. Seejärel loositi rühmatöö teemad. Meile anti plakati tegemiseks leht paberit, värvilised markerid ja targad putukateemalised raamatud informatsiooni otsimiseks. Plakati meisterdamiseks oli meil 1,5 tundi. Kui plakatid valmis said, hakkasime neid teistele rühmadele esitlema. Plakatid olid huvitavad ja toredasti illustreeritud.

Pärast rühmatööde esitlusi oli meil vaba aeg. Selle sisustasime Sillaotsa koolimajaga tutvudes ja pinksi mängides. Varsti kutsuti meid saali, kus toimus päeval õpitu kohta väike viktoriin. Peale viktoriini meie vaba aeg jätkus, kuid see ei ekstnud kaua, sest selgusid viktoriini ja rühmatöö parimad. Parima rühmatöö koostajad said auhinnaks söödavad putukad ning viktoriini parimad said endale valida putukateemalist nänni.

Sellega saigi meie õppepäev otsa. Tegime veel viimased grupipildid ning hakkasime asju pakkima. Bussisõit läks kiirelt ning kui olime loodusmaja juurde jõudnud, oli raske koju minna, kuna päris palju jutte jäi rääkimata. Lõpetuseks oskan öelda ainult üht: aitäh tublidele korraldajatele ja vahvatele osalejatele

Õppepäeva “Sitikad ja satikad” toimumist toetas Tartumaa Noortefond.

Teksti ja piltide autor on õppepäeval osalenud Katrin Kello, Tartu Loodusmaja geoloogia ja keskkonna huviringi õpilane.