Aegna saare õppereis

Pilt on võetud: http://www.aegna.ee

Tartu Loodusmaja geoloogia- ja keskkonna- ning zooloogiaring käis ühisel õppereisil Aegna saarel.

Juba saarele jõudmine oli omaette tormine seiklus, sest üldse saarele saamiseks pidime Rohuneemest kaatriga sõitma. Ja kuna tuult oli avamerel rohkem kui meie aeglaselt voolavas Emajões, siis mitte keegi ei jäänud kaatris kuivaks. Kui me olime jõudnud Aegna saare kaile, siis jalutasime Aegna Loodusmajja, kus võttis meid vastu Aegna Loodusmaja õpetaja Eliko Petser .

Eliko tegi meile sissejuhatuseks tutvustuse Aegna saarest ja kodukorrast. Eriti tähtis on saarel prügi sorteerimine, sest ega siis saar pole linn, kus iga nurga peal ootab prügikast, mis tühjeneb hommikuks iseenesest. Rääkis, millistel radadel võime käia, sest saarel asub palju looduskaitse all olevaid taimi, mida poleks alles, kui kõik “tallaks saarel ringi” oma suva järgi. Seda selgitas meile Tartu Loodusmaja õpetaja Helle Kont

Esimese päeva õhtul grillisime isekeskis ja peale särisevate vorstide söömist käisime Sihiotsaaluse rannas, kus pimeneva taeva taustal nägime üle lahe Tallinna  ja linna kuma.  Samuti ei suutnud me eriti eemale hoida külakiigest, mis oli niivõrd kutsuv.

Järgmisel päeval me matkasime Aegna saare risti-põiki läbi. Nägime palju ja enamgi veel. Aegna Loodusmaja õpetaja Eliko oli meie teejuht, samal ajal zooloogiaringi õpetaja Aivo Tamm näitas ja õpetas põhjalikult, mida huvitavat võib meile loodus peita ning geoloogiaringi õpetaja Ott Maidre käest saime küsida, mis kivimitega on tegu (gneiss, graniit, Jotnia liivakivi ja erinevad kvartsid on saarel ohtralt esindatud). Samuti korjasime erinevaid kive endale kaasa, kui ka Aegna Loodusmajale, et tema looduskogu täiendada. Retkedel leidisime – vaatlesime veel linde ja leidsime rannast kaks pudelikirja, millest ühes oli andmed sees.

Lisaks ilusale loodusele ja merele nägime ka Nõukogude piirivalve jäänukeid. Kogu saarel oli näha erinevaid patareisid, punktreid ja hooneid, mis olid väga lagunenud ning meil hoiatati, et sinna ei tasu ronima jääda. Samas oli näha, et 20 aastaga on loodus hakanud võimutsema ja inimjäljed, olenemata sellest, kui sügaval või kõrgel nad asuvad, on kadumas.

Viimasel päeval toimus meil viktoriin, kus saime oma teadmisi kontrollida, mida me mäletame Aegna saarest ja mida saime teada.  Siis toimus autasustamine ja tegime endale ise kadakapuust medali, millel oli Aegna Loodusmaja. Hiljem said parimad õpilased õpetajatelt auhindu ja lisaks olid õpilased ise teinud nii õpetajatele ja teistele kaasosalejatele, kes aitasid laagrit läbi viia, tänukaardid. Siis jätsime kõigiga hüvasti ja suundusime Aegna saare kaile, kus ootas meid kaater ja sellega sõit ning õhtuks jõudsimegi bussiga Tartu tagasi.

Reisi toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vahendaja: Ott Maidre, geoloogia- ja keskkonna- huviringi õpetaja

Piltide autor: Triinu Aru